Projektid

Kõigile meeldib jälgida uue missiooni vaatemängulist ja tulist starti. Kuid siis, kui võimas rakett on oma töö teinud, satelliit jätkab oma teekonda ja meediakajastus raugeb, ESA kõige raskemad ja olulisemad tööülesanded alles algavad.

Meie missionijuhtimiskeskuse (ESOC) tiimid töötavad ööpäevaringselt, et äsja teele saadetud satelliit töötaks kosmose karmides tingimustes nagu plaanitud ning jälgivad seejärel hoolikalt missiooni, mis tähendab kuude- või isegi aastatepikkusi teaduslikke uuringuid.

Kuid satelliidimissiooni käigushoidmise kulud kogu selle vältel moodustavad missiooni üldeelarvest tavaliselt mitte rohkem kui 8%, enamik kulub satelliidi ehitamiseks ja katsetamiseks ning stardi ettevalmistamiseks.

Kuid selle väikese protsendiga jõuab ESA kaugele.

ESA ehitab, hooldab ja uuendab lennumissioonide maapealset infrastruktuuri: juhtruumid, missiooni juhtimissüsteemid ja süvakosmose jälgimisjaamad on ainult mõned kõige nähtavamatest elementidest. Need töötavad koos Euroopa tööstussektorist pärineva „nähtamatu“ tehnoloogiaga nagu missiooni jaoks vältimatu tarkvara, võrgud, jälgimissüsteemid ning testimis- ja tuvastusvahendid.

Kuna ESA käsutuses on uskumatult palju pädevusi ja oskusi, suudame teele saata enneolematuid teadusmissioone. Need oskused on mh lennujuhtimine, lennudünaamika, tarkvara projekteerimine, maapealsete süsteemide kavandamine jpm.

Euroopa maksumaksja raha, mis ESA kaudu suunatakse maapealsesse infrastruktuuri ja eksperttiimidele, on suurepärane investeering kõrgtehnoloogilistesse, väärtust lisavatesse töökohtadesse, mis annab ESA liikmesriikidele vastutasuks suuri eeliseid ning meie valdkonnale maailmatasemel konkurentsieelise.

Umbes 60% ESOC’i aastaeelarvest liigub Euroopa tagasi tööstussektorisse ning viimastel aastakümnetel on ESA projektidega seotud investeeringutest „toitu saanud“ tuhanded töökohad ning sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuv majandustegevus.

[ Download PDF ]