Kosmoseilm
Raske on hoomata, kui võimas on meie Päike – see pulbitsev kuuma gaasi kera, mis on Maast 1,3 miljonit korda suurem. Päikesest paiskub pidevalt välja laetud osakeste voog ehk päikesetuul, samuti lahvatab seal regulaarselt päikeseloiteid, mis on hiiglaslikud kosmosesse paiskuvad päikeseplasma pursked.
Intensiivsed päikesesündmused – kiirete plasmapilvede või ülikiirete päikesetuule jugade siiajõudmine – häirivad meie planeeti kaitsvat magnetvälja, põhjustades Maal magnettorme. Selline sündmus toimus 1859. aastal ning see põhjustas võimsaid virmalisi ning telegraafijuhtmete ülekuumenemise, kuid tollane lihtsam tehnoloogia ei saanud pöördumatuid kahjustusi.
Praegu aga võiks tugev päikeseloide tõsiselt häirida või kahjustada 21. sajandi süsteeme, millest oleneb Euroopa igapäevane majandustegevus nagu nt navigatsiooni ja telekommunikatsiooni satelliidid või elektrivõrgud ja kommunikatsiooniteenused. Hiljutiste hinnangute järgi võiks üksainus suurem kosmoseilma sündmus põhjustada Euroopale 15 miljardi euro suurust sotsiaal-majanduslikku kahju ning isegi Päikese tavapärane aktiivsus võib avaldada kulukat mõju satelliitidele ja maapealsele infrastruktuurile.
Me ei saa Päikest kontrollida, kuid õigeaegsed hoiatused – nagu näiteks need, mida võimaldab ESA tulevane päikesehoiatuste missioon Lagrange – võimaldavad ametivõimudel ja erasektoril rakendada kaitsemeetmeid, mis aitaks minimeerida majanduslikku kahju ning vältida katastroofi, mis mõjutaks meid kõiki.
[ Download PDF ]
