Kosmoseprügi

Kosmoseprügi on üle kuue aastakümne kestnud inimese kosmosepüüdluste soovimatu tagajärg, enamik sellest on tekkinud 1957. aastast peale orbiidile saadetud umbes 8950 satelliidi purunemistest, plahvatustest ja kokkupõrgetest.

Praegu on ESA hinnangul orbiidil rohkem kui 900 000 objekti suurusega üle 1 cm; iga kokkupõrge töötava satelliidiga võib kaasa tuua kahjustusi ning lõpetada missiooni.

Üksikute satelliitide hävinemine või teatud orbiitide lõplik kaotamine kosmoseprügi kontrollimatu lisandumise tõttu mõjuks laastavalt Euroopa majandustegevusele kosmoses, mis rahasse ümber arvestatult on üle 8 miljardi euro, ning mõjutaks tõsiselt ka maailmamajandust.

Praegu kulutavad satelliitide haldajad kosmoseprügiga kokkupõrkeid vältivatele manöövritele igal aastal 14 miljonit eurot, kuid üle 99% neist on valehäired. Kuid järgmise paari aasta jooksul on oodata kosmose kommertsialiseerumist ning „Kosmos 4.0“ tähendab massilisi väikeste satelliitide orbiidile saatmist ning tervet plejaadi uusi kommertstulijaid. See tähendab, et igal nädalal tekib suurte satellidiparkide haldajate jaoks mitusada tuha kokkupõrkehoiatust, mis on palju kordi rohkem kui praegu.

Kosmoseohutuse vallas on ESA-l plaanis arendada välja tehnoloogiad kokkupõrkehoiatuste automatiseerimiseks, mis pakuksid äärmiselt täpseid orbiidiandmeid ning leevendaksid prügi mõju või eemaldaksid prügi; see avaks Euroopas väärtusliku, uusi töökohti loova valdkonna, millel oleks ülemaailmsel turul konkurentsieelis.

[ Download PDF ]